Skip survey header

Disainidirektiivi ülevõtmise küsitlus

1. Justiits- ja Digiministeerium on alustanud disainidirektiivi Eesti õigusesse ülevõtmist ning soovib mõjutatud osapoolte tagasisidet, missuguste lahendustega direktiiv Eesti õigusesse üle võtta. 23. oktoobril 2024. a võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu nn disainipaketi, mis koosneb kahest õigusaktist: disainidirektiivist (EL) 2024/2823 ning määrusest (EL) 2026/715. Direktiiviga uuendatakse disainilahenduse ja toote mõisteid, laiendades neid ka mittefüüsilistele (nt virtuaalsetele) lahendustele ning tunnustades animatsiooni ja liikumist disainilahenduse osana. Samuti tuuakse sisse võimalus esitada mitme disainilahenduse kohta üks koondtaotlus, kehtestatakse kohustuslik remondiklausel (disainikaitse ei laiene varuosadele, mida kasutatakse toote algse välimuse taastamiseks) ning pikendatakse avaldamise edasilükkamise võimalikku tähtaega 30 kuuni. Direktiiv sisaldab liikmesriikidele jäetud valikuvõimalusi mitmes küsimuses ning ministeerium soovib enne eelnõu koostamist teada, missugust lahendust nende valikute raames eelistatakse.

Direktiiv sätestab registreerimata jätmise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused (direktiivi artikkel 13 lg 2–3, artikkel 14 lg 2). Liikmesriigid võivad ette näha disainilahenduse registreerimisest keeldumise, kui selles on väärkasutatud riiklikke sümboleid (nt vapid, embleemid) või kui see sisaldab kultuuripärandi rahvusliku tähtsusega elementide reproduktsiooni, ning vastaval alusel ka registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise. Ministeerium soovib teada, kas selliseid aluseid tuleks Eesti õigusesse üle võtta?
2. Direktiiv võimaldab esitada ühe koondtaotlusega piiramatu arvu disainilahendusi (erinevalt ELi disainilahenduse määrusest, kus piirmäär on 50). Kas Eestis tuleks kehtestada ühes taotluses lubatavate disainilahenduste arvu piirmäär?
 
3.  Direktiivi artiklis 28 sätestatakse üldreegel, et disainilahenduse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotleja esitab keskametile dokumendid, mis sisaldavad registreerimistaotluses ettenähtud andmed. Lisaks tuleneb sättest, et teatud juhtudel võib taotluse esitamise kuupäeva määrata, kui puudub küll mõni disainilahenduse kujutisele ettenähtud element, kuid disainilahenduse kui terviku kujutis on piisavalt selge. Samas jäetakse liikmesriikidele võimalus sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub osutatud riigilõivu tasumisest.Kas taotluse esitamise kuupäeva määramine peaks sõltuma riigilõivu tasumisest?
5. Direktiivi artikkel 30 lubab taotlejal juba praegu paluda, et registreeritud disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse (või prioriteedi) kuupäevast kuni 30 kuu võrra edasi. Üldreegli kohaselt (lg 4) teeb keskamet (Patendiamet) edasilükkamistähtaja möödumisel automaatselt kõik registrikanded ja toimiku avalikkusele kättesaadavaks ning avaldab disainilahenduse ehk omanik ei pea selleks midagi ette võtma, kuid tal on õigus (lg 5) avaldamist takistada, loobudes disainilahendusest. Erandina eeltoodust võivad liikmesriigid sätestada, et keskamet avaldab registreeritud disainilahenduse üksnes õiguse omaniku taotlusel. Ministeerium soovib teada, kas Patendiamet peaks registreeritud disainilahenduse avaldama üksnes omaniku taotlusel (erandina üldreeglist)?
6. Direktiivi artikli 32 esimese lause kohaselt pikendatakse disainilahenduse registreeringu kehtivust registreeritud disainilahenduse õiguse omaniku või sellise isiku taotlusel, kes on õigusnormide või lepingu kohaselt volitatud pikendamist taotlema, tingimusel et on tasutud pikendamislõiv. Artikli teise lause kohaselt võivad liikmesriigid lisaks sätestada, et pikendamislõivu laekumine loetakse selliseks taotluseks (st registreeringu kehtivuse pikendamise taotluseks). Ministeerium soovib teada, kas pikendamislõivu tasumist võiks lugeda registreeringu kehtivuse pikendamise taotluseks?
8. Artikkel 33 kohaselt määravad menetlusosalised või vajaduse korral nende esindajad ametliku aadressi, mille kaudu toimub kogu ametliku teabe vahetamine keskametiga. Liikmesriikidel on õigus nõuda, et selline ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas. Ministeerium soovib teada, kas menetlusosalise või tema esindaja ametlik aadress peaks asuma Euroopa Majanduspiirkonnas?
11.  Lisa soovi korral oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel sinu vastust täpsustada
0%