Skip survey header

ESRS-i standardite lihtsustamise küsitlus

1. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm on avaldas lihtsustatud Euroopa kestlikkusaruandluse standardite eelnõud ning avaliku konsultatsiooni, et koguda sidusrühmadelt tagasisidet. Kestlikkusaruanne tuleb esitada kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard, ESRS). Kestlikkusaruandluse standardites on esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab kestlikkusaruandes oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega.

Muudatustega on plaanitud kahese olulisuse hindamise (DMA) (ESRS 1 3. peatükk) ja teabe olulisuse kui jätkusuutlikkuse aruandluse aluse selgitused ja lihtsustamine. Muudatused on järgmised: 
  1. Koostatud on uus osa, mis esitab DMA praktilised kaalutlused, sealhulgas võimaluse rakendada kas alt-üles või ülalt-alla lähenemisviisi (ESRS 1 peatükk 3.6). 
  2. Suuremat rõhku on antud teabe olulisusele kui üldisele filtrile ja kõik nõuded alluvad sellele.  
  3. Mõjude, riskide ja võimaluste ning aruandlusele kuuluvate teemade vahelist seost on selgitatud (ESRS 1, lõiked 2 ja 22). 
  4. On selgesõnaliselt lubatud lisada teavet mitteoluliste teemade kohta (ESRS 1, lõige 108), kui see on esitatud viisil, mis väldib olulise teabe varjamist.
  5. Rõhku pannakse ESRS-ile kui õiglase esituse raamistikule, et tugevdada olulisuse põhimõtte tõhusust ja vältida liigset dokumenteerimistööd, mis on tingitud vastavus- ja kontrollnimekirja lähenemisviisist andmepunktide loendi (DP) puhul; selgesõnaline vastavusavaldus ESRS-ile on lisatud (ESRS 1, 2. peatükk).  
  6. Liigse detailsuse vältimiseks esitatud teabes on selgitatud, et kogu avalikustamine võib toimuda kas teemade või mõjude, riskide ja võimaluste (IRO) tasandil, olenevalt IRO-de olemusest ja nende haldamise viisist. 
  7. AR 16 (nüüd lisa A) teemade loetelu on lihtsustatud, kaotades kõige detailsema alamteema taseme, ning sellel on nüüd ainult illustratiivne ja mittekohustuslik staatus. 
  8. Suuremat rõhku on pandud teabe õigel tasemel esitamise koondamis- ja lahtivõtmise kriteeriumidele. Esitatud on selgitused tegevuskohtade arvessevõtmise kohta DMA ja esitatud teabe osas, et vältida pikkade tegevuskohtade loendite lisamist jätkusuutlikkuse aruandesse.
Kas olete nõus, et kavandatud muudatused on DMA protsessi piisavalt lihtsustanud, tugevdanud teabe olulisuse filtrit ning saavutanud vastuvõetava tasakaalu DMA lihtsustamise ja usaldusväärsuse vahel ning kas olete nõus, et ESRS 1 3. peatüki sõnastus on piisavalt lihtsustatud?
3.
Plaanitakse ESRS 1 uued juhised, kuidas negatiivsete mõjude olulisuse hindamisel arvesse võtta parandus-, leevendus- ja ennetusmeetmeid

Muudatused on: 
Lisa C, millel on sama autoriteet kui standardi teistel osadel, illustreerib, kuidas hindamist läbi viia, st enne või pärast võetud meetmeid, mis on mõju tõsidust vähendanud. Uued juhised täpsustavad, kuidas käsitleda DMA-s meetmeid, eristades „tegelikke“ ja „potentsiaalseid“ mõjusid. Samuti eristatakse käesolevat aruandlusperioodi tulevastest aruandlusperioodidest (viimane on oluline, kuna ka varasemate aastate olulised mõjud tuleb käesoleval perioodil esitada). Olulisteks hinnatud mõjude puhul esitatakse vastavad meetmed (mis hõlmavad ka meetmete kaudu rakendatud poliitikat). Tegelike mõjude olulisust hinnatakse enne parandusmeetmete rakendamist aruandlusperioodil, kui need ilmnevad, samas kui tulevastel perioodidel neid ei esitata, kui need on täielikult kõrvaldatud. Potentsiaalsete mõjude puhul, kui ettevõtja peab jätkama olulisi käimasolevaid meetmeid, et hoida tõsidust ja/või tõenäosust alla olulisuse taseme, hinnatakse mõju enne meetmete esitamist. See säte on lisatud selliste juhtumite käsitlemiseks nagu tervise- ja ohutusalane negatiivne mõju rangelt reguleeritud tööstusharudes.

Kas nõustute, et uued suunised selgitavad, kuidas arvestada  parandus-, leevendus- ja ennetusmeetmetega, aidates kaasa asjakohasemale ja võrreldavamale aruandlusele?
5.
Muudatuste eesmärk on ESRSi kestlikkusaruannete parem loetavus, kokkuvõtlikkus ja seotus  

Muudatustega on EFRAG selgitanud aruannete koostamise paindlikkust. Muudatused kirjeldavad võimalust lisada kestlikkusaruande algusesse „kokkuvõte“ ning on pannud suuremat rõhku lisade kasutamisele, et eraldada üksikasjalikum teave põhisõnumitest. Muudatused on selgitanud ka „seotud teabe“ mõistet, takistades teabe killustamist ja/või kordamist (ESRS 1, 8. peatükk).

Kas nõustute, et need kavandatud muudatused loovad sobiva tasakaalu (1) nõuete täpsuse/selguse ja aruandluseks vajaliku eeltöö ning (2) asjakohase ja võrreldava teabe vajaduse vahel?
 
7.
ESRS 2 ja teemastandardite arhitektuuri ja seotuse muutmisega seotud muudatused:
 
  1. ESRS 2 minimaalse avalikustamise nõudeid (ümbernimetatud „üldised avalikustamisnõuded“) on lihtsustatud, kuid säilitatud „kohustusliku“ avalikustamisena. 
  2. PAT-i „kohustuslike“ andmepunktide arvu on drastiliselt vähendatud, mõnikord sõnastades need ümber rakendusnõueteks („AR“), et toetada järjepidevamat kohaldamist. 
  3. GOV-i, SBM-i ja IRO-i teemakohased spetsifikatsioonid (ESRS 2 lisa C) on kustutatud, mõned erandid on säilitatud eraldi avalikustamisnõuetena teemakohastes standardites (nt vastupidavus ESRS E1-s). 
  4. Nõue avalikustada PAT (Policies, actions and targets) oluliste IRO-de puhul, kui need vastu võetakse, on säilinud. Kuid nõue avalikustada, kas ettevõtja kavatseb rakendada PAT-i oluliste teemade ja ajakava jaoks, on kaotatud. Märge selle kohta, milliseid olulisi teemasid PAT ei hõlma, on säilinud. 
  5. Muudatused on parandanud PAT-i avalikustamise ja nendega seotud IRO-de kirjelduse (nüüd ESRS IRO 2-s) vahelist seost. Samuti on need parandanud võimalust avalikustada teavet kõrgemal koondtasemel kui olulised IRO-d, kui see kajastab IRO-de haldamise viisi.
Kas nõustute, et need kavandatud muudatused* loovad sobiva tasakaalu (1) nõuete täpsuse/selguse ja aruandluseks vajaliku eeltöö ning (2) asjakohase ja võrreldava teabe vajaduse vahel?

 
9. Standardite parem arusaadavus, selgus ja ligipääsetavus

Muudatused
  1. „Võib avalikustada” andmepunktid on kõik eemaldatud.  
  2. Kõik „kohustuslik avalikustada” andmepunktid on nüüd standardi põhiosas (AR-is enam andmepunkte pole) ja kohustuslikud rakendusnõuded on paigutatud standardi alla, kuhu need kuuluvad (ja iga ESRS 1 peatüki alla), hõlmates avalikustamise juhiseid. 
  3. Standardite sõnastust on täiustatud ESRS-i arusaadavuse, kokkuvõtlikkuse ja järjepidevuse huvides.

Kas olete nõus, et need kavandatud muudatused saavutavad soovitud selguse ja ligipääsetavuse taseme?
13. Koormuse leevendamine ja muud soovituslikud selgitused

Muudatused
  1. Kehtestatud on leevendus „põhjendamatu kulu või pingutus”, sealhulgas näitajate arvutamisel. 
  2. Mõõdikutele kehtestatakse leevendus andmete ebapiisava kvaliteedi korral (ESRS 1 lõige 91), mis võimaldab esitada osaliselt ja avalikustada tegevused ulatuse parandamiseks tulevastel perioodidel. 
  3. Väärtusahela näitajate arvutamise sisendina otseste andmete süstemaatiline eelistamine on eemaldatud ning ettevõtjad võivad olenevalt teostatavusest ja usaldusväärsusest kasutada otseseid andmeid või hinnanguid (ESRS 1, lõige 91).
  4. Ettevõtjad võivad näitajate arvutamisest välja jätta oma tegevused, mis ei ole IROde oluline liikumapanev jõud (ESRS 1, lõige 90), ja võivad muude keskkonnanäitajate kui kliimaga seotud arvutamisel välja jätta ühised tegevused, mille üle neil puudub operatiivne kontroll (ESRS 1, lõige 60).
  5. Vastupidavuse avalikustamine piirdub nüüd ainult riskide ja kvalitatiivse teabega (ESRS 2, lõige 24 ja ESRS E1, lõige 21). 
  6. Finantsmõjude avalikustamisel piirdub teave investeeringute ja plaanide kohta nüüd juba avalikustatud andmetega (ESRS 2, AR 16 lõige 23(b)). 
  7. Tütarettevõtete omandamise/müügi korral on kehtestatud uus leevendus (ESRS 1 peatükk 5.4), mis võimaldab tütarettevõtte kaasata/välja jätta alates järgmisest perioodi algusest. 
  8. Ajavahemikul oktoobrist 2024 kuni veebruarini 2025 tuvastati EFRAG ESRS lisas, mis on pühendatud küsimuste ja vastuste rakendusplatvormile (järelduste aluse peatükk (BfC)), mitu rakendusprobleemi. Need probleemid on nüüd lahendatud vastavate sätete selgitamisega.

Kas nõustute, et need kavandatud muudatused pakuvad piisavat leevendust ja loovad vastuvõetava tasakaalu (a) sidusrühmade koormuse leevendamise nõudmistele vastamise ja (b) ELi rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajaliku läbipaistvuse säilitamise ning ISSB IFRS S1 ja S2 võrreldavuse vahel?
15.
Leevendus mõõdikute andmete kvaliteedi puudumise korral (ESRS 1 lõige 92)

Muudetud ESRS-id on kehtestanud „põhjendamatute kulude või pingutuse” erandi kõigi aruandluse elementide jaoks, alates oluliste IRO-de kindlakstegemisest kuni mõõdikute arvutamiseni (ESRS 1 punkt 89), kooskõlas IFRS S1 ja S2-ga, laiendades seda kõigile näitajatele. Lisaks on ESRS 1 punktis 92 sätestatud säte, mida kohaldatakse nii oma tegevuse näitajate kui ka ülesvoolu ja allavoolu väärtusahela näitajate suhtes. See võimaldab ettevõtjal esitada näitajaid osalise arvutusulatusega, kui arvutuses ei ole usaldusväärseid otseseid või hinnangulisi andmeid. See erand ei vabasta ettevõtjat avalikustamisest, kuid lubab avalikustada arvutuse, mis hõlmab ainult osalist ulatust. Selle erandi kasutamisel peab ettevõtja avalikustama meetmed, mida on võetud arvutuse ulatuse parandamiseks järgmistel perioodidel. See läbipaistvus peaks andma piisava stiimuli andmete kvaliteedi parandamiseks ja näitajate arvutamisel täielikuma ulatuse saavutamiseks. Seega ei ole erandi kasutamiseks ajapiirangut. Selles punktis pidasid mõned EFRAGi SRB liikmed, kuigi toetasid erandit, ajapiirangu lisamist oluliseks.

Kas nõustute, et kavandatud leevendus mõõdikute andmete kvaliteedi puudumise korral loob vastuvõetava tasakaalu aruannete koostajatele vajaliku paindlikkuse pakkumise ja põhjendamatu teabekao vältimise vahel?
 
16. Eeldatavate finantsmõjude arvestuse leevendamine

Muudetud ESRS sisaldab praegu kahte võimalikku valikut, mis kehtiksid kõigi teemade, sealhulgas kliima kohta (DR E1-11):
  • Variant 1 nõuab ettevõtjalt nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse teabe avalikustamist, kuid lubab teatud tingimustel kvantitatiivse teabe väljajätmist. Variant 1 on IFRS-i leevendusega suures osas kooskõlas, hoolimata asjaolust, et see sisaldab sellega võrreldes mõningaid erinevusi: variandi 1 kohaselt, nagu ka IFRS-i leevenduses, ei pea ettevõtja esitama kvantitatiivset teavet, kui ta ei suuda eraldi mõõta konkreetse teema (või IRO) finantsmõju või kui ebakindluse tase on nii kõrge, et saadud teave ei oleks kasulik. Erinevalt IFRS-i leevendusest täpsustab variant 1, et ettevõtja võib leevendust kasutada, kui tema äriplaanidest ei ole tuletatud mõistlikku ja põhjendatud teavet, mida saaks kasutada eeldatava pikaajalise finantsmõju arvutamise sisendina. Erinevalt IFRS-i leevendusest ei saa ettevõtja kvantitatiivset teavet välja jätta, kui tal puuduvad oskused, võimed või ressursid selle kvantitatiivse teabe esitamiseks, kuna seda osa leevendusest ei peetud kohaseks ettevõtetele, mis eeldatavasti kuuluvad muudetud ESRS-i kohaldamisalasse.
  • Variant 2 piirab nõude ainult kvalitatiivse teabega ja jätab ettevõtetele võimaluse esitada kvantitatiivset teavet vabatahtlikult, ilma et nad peaksid täitma mingeid tingimusi. See variant ei ole kooskõlas IFRS S1 ja S2 käsitlusega. 
Mõned EFRAGi SRB liikmed märkisid, et variant 2 tooks kaasa investoritele olulise teabe põhjendamatu kadumise ega pakuks õiget stiimulit küpsemate metoodikate ja aruandlustavade väljatöötamiseks. Teised liikmed toetasid seevastu variandi 2 lisamist.

Palun valige allolevate alternatiivide hulgast see, mis esindab teie seisukohta:
18.
ESRS E1: Eeldatavate finantsmõjude avalikustamine

Eeldatavate finantsmõjude avalikustamisnõuete (varem E1-9, nüüd E1-11) sisu on oluliselt vähendatud. Mitmed andmepunktid on endiselt olemas, mida peetakse investorite ja laenuandjate jaoks vajalikuks, et hinnata ettevõtte ülemineku- ja füüsilise riski avatust, sealhulgas selleks, et laenuandjad saaksid täita kas järelevalvealaseid ootusi või sektoripõhiseid avalikustamisnõudeid. See küsimus keskendub ESRS E1 punktidele 40 (a–d), 41 (a–f) ja 42 ning selle eesmärk on koguda tagasisidet ülejäänud andmepunktide teostatavuse kohta.

Kas nõustute, et ESRS E1 muudetud punktid 40, 41 ja 42 on piisavalt lihtsustatud ning et need loovad õige tasakaalu aruandluskoormuse ja kasutajate vajaduste vahel?
20.
Suurem võrreldavus ISSB standarditega IFRS S1 ja S2

Selle eesmärgi saavutamiseks rakendas EFRAG järgmised muudatused, mille eesmärk on saavutada kõrgem võrreldavuse tase, olles samal ajal kooskõlas muudatuste eesmärkidega. 
  1. Kooskõlas IFRS S1-ga on rõhk pandud ESRS-ile kui õiglase esituse raamistikule; teabe olulisus on nüüd esitatud teabe üldine filter. 
  2. Ühe peamise võrreldavuse erinevuse kõrvaldamiseks on ESRS E1 kasvuhoonegaaside heitkoguste piiri asendamine finantskonsolideerimise lähenemisviisiga (ESRS E1 AR19), mis on kooskõlas kasvuhoonegaaside protokolli finantskontrolli lähenemisviisiga, samas kui operatiivkontrollil põhinev eraldi avalikustamine on nüüd nõutav (ja kooskõlas kasvuhoonegaaside protokolli vastava avalikustamisega) ainult keerukama omandistruktuuriga üksuste puhul (ESRS E1, AR 20). 
  3. IFRS-i leevendused (ülemäärased kulud või pingutused, kvantitatiivsete finantsmõjude vahemike avalikustamine) on rakendatud, välja arvatud leevendus, mis käsitleb äriliselt tundliku teabe väljajätmist võimaluste kohta (oleneb direktiivi arutelude tulemuste selgumisel), leevendus, mis lubab 3. mõjuala kasvuhoonegaaside heitkogused välja jätta, kui see on ebapraktiline, ja leevendus, mis lubab kvantitatiivseid finantsmõjusid välja jätta, kui ettevõtjal puuduvad vajalikud oskused (pange tähele, et eeldatavate finantsmõjude leevendust käsitletakse küsimuses 20).
  4. Leevendused, mis lähevad IFRS S1 ja S2 omadest kaugemale toovad kaasa uusi võrreldavuse erinevusi (vt küsimus 16). 
  5. ESRSi ja IFRS S1 ja S2 ühiste nõuete sõnastus on ESRS 1-s, 2-s ja E1-s võimaluse korral ühtlustatud IFRS S1 ja S2 omaga. 
  6. Viide SASB standarditele ja IFRSi tööstuspõhistele juhistele kui võimaliku („võib kaaluda“) avalikustamise allikale üksusepõhise sektori teabe esitamisel on nüüd püsiv omadus (varem oli see ajutine, st kuni ESRSi sektoristandardite avaldamiseni). 
  7. Andmepunktide vähendamise tulemusel kaotati 7 „kohustuslikku“ andmepunkti, mis on kooskõlas järelduste aluses (BfC) (4. peatükk) kirjeldatud ISSB standarditega. 
  8. ESRS E1-s (Järelduste alus (BfC), 4. peatükk) on koostalitlusvõime edasiseks edendamiseks tehtud mitu muudatust.

Kas nõustute, et need kavandatud muudatused saavutavad sobiva tasakaalu võrreldavuse suurendamise ja lihtsustamise eesmärkide saavutamise vahel?
 
22.
Kohustuslike ja vabatahtlike andmepunktide arvu vähendamine

Muudatused on oluliselt vähendanud kohustuslike (-57%) ja vabatahtlike (-100%) andmepunktide arvu.
Selle eesmärgi saavutamiseks viis EFRAG läbi andmepunktide süstemaatilise läbivaatamise, et kõrvaldada kõige vähem asjakohased, st need, mis ei ole avalikustamise eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalikud. Enamik kustutatud andmepunkte pärinevad narratiivsetest PAT-avalikustustest, kus on rakendatud vähem ettekirjutavat ja põhimõtetel põhinevat lähenemisviisi. Seetõttu viitavad enamik kustutamistest narratiivsetele andmepunktidele. Sellise süstemaatilise ülevaate kontekstis ei peetud kahe erineva andmepunkti ühendamist vähendamiseks.

Kas nõustute, et kavandatud kohustuslike  andmepunktide (kahese olulisuse põhjal kohustuslikud) vähendamine loob vastuvõetava tasakaalu koormuse vähendamise ja ELi rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajaliku teabe säilitamise vahel?
 
24. Kuue vabatahtlikku andmepunkti muutmine kohustuslikuks

EFRAG rakendas standardi ülevaatamisel reeglit, mille kohaselt aruandluskohustusi ei suurendata. Seega ei ole „võib avalikustada“ andmepunkte muudetud kohustuslikeks (olenevalt olulisusest). Küll aga andmepunktide põhjaliku läbivaatamise kontekstis on sihipärasema ja asjakohasema teabe pakkumiseks 6 andmepunkti muudetud „võib“-ist „peab“-iks. EFRAGi arvates on need erandid õigustatud. Oluline on märkida, et need ei lisa uusi kohustusi, kuna viitavad juba olemasolevale avalikustamiseesmärgile, vaid toovad selgelt välja eraldi elemendi nõutavast teabest. Arvestades nende väga väikest arvu võrreldes andmepunktide üldise vähendamisega, ei peeta neid saavutatud olulist lihtsustamist ohustavaks. Vastupidi, nende staatuse muutmine parandab aruandlusnõuete selgust.

Need avalikustamiskohustused on - E3 Water (Own operations total withdrawal), E3 Water (Own operations total discharges), E4 Biodiversity and ecosystems (Disclosure of transition plan for biodiversity and ecosystems), G1 Business conduct (Training of procurement team) G1 Business conduct (Corruption and bribary confirmed incidents)

Kas olete nõus, et need erandid on asjakohased ja põhjendatud?
26. Neli uut kohustuslikku andmepunkti

EFRAG rakendas standardi ülevaatamisel reeglit, mille kohaselt aruandluskohustusi ei suurendata. Siiski andmepunktide põhjaliku läbivaatamise kontekstis on sihipärasema ja asjakohasema teabe edendamiseks lisatud 4 andmepunkti. EFRAGi arvates on need erandid õigustatud. Oluline on märkida, et need ei lisa uusi kohustusi, kuna viitavad juba olemasolevale avalikustamiseesmärgile, vaid need toovad selgelt esile eraldi elemendi nõutavast teabest. Arvestades nende väga väikest arvu võrreldes andmepunktide üldise vähendamisega, ei peeta neid saavutatud olulist lihtsustamist ohustavaks. Vastupidi, nende staatuse muutmine parandab aruandlusnõuete selgust.

Need avalikustamisekohustused on: ESRS 2 General Disclosures (BP1), E2 Pollution (Secondary microplastics), E5 Circular economy (Critical and strategic raw materials), E5 Circular Economy (Waste)

Kas olete nõus, et need erandid üldreeglist on asjakohased ja põhjendatud?
27. Rõhk ESRS-il kui „õiglase esituse” aruandlusraamistikul

Muudatused selgitavad, et ESRS on õiglase esituse aruandlusraamistik, nagu see on ka IFRS S1 ja S2 puhul, eeldades, et see toetab olulisuse filtri tõhusamat toimimist ja vähendab vastavuse lähenemisviisiga seotud kontrollnimekirja mentaliteeti. Õiglase esituse rõhutamine peaks toetama ebavajaliku esitatud teabe ja dokumentide hulga vähendamist, mis on vajalikud selle tõendamiseks, et välja jäetud andmepunktid ei ole olulised. Enamik EFRAG SRB liikmeid leiab, et ESRS on juba loodud õiglase esituse raamistikuna ja tõlgendavad CSRD-d seda nõudvana. Vähemus EFRAG SRB liikmetest arvab, et CSRD ei nõua õiglast esitust. Nad leiavad, et õiglase esituse täiendav esiletoomine ei ole lihtsustamine, kuna on keeruline hinnata, mida on vaja nõude täitmiseks, eriti mõju olulisuse osas, kus on vähem väljakujunenud aruandluspraktika. Nad leiavad, et muudatused võivad kaasa tuua suurenenud õiguslikud riskid ja auditeerimiskulud.

Kas nõustute, et ESRS-i kestlikkusaruannete koostamisel õiglase esitusviisi selgesõnaline nõudmine toetab olulisuse filtri tõhusamat toimimist, võimaldades seeläbi asjakohasemat aruandlust ja vähendades liigse teabe esitamise riski?
29. Erand finantsasutuste absoluutsetele kliimamuutuste vähendamise eesmärkidele

Üks finantsasutuste poolt täheldatud rakendusprobleemidest on seotud ESRS E1 punkti 26 alapunkti a nõudega. See nõuab, et kui ettevõtja on kehtestanud kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsuse eesmärgid koos AR12-ga („ainult intensiivsuse eesmärkide seadmisel“), avalikustaks ta ka vastavad absoluutväärtused (vt ka järelduste aluse 8. peatükk). EFRAG SRB ja SR TEG arutasid, kas kindlustus-, pangandus- ja varahaldussektoris oleks vaja erandit, kuid nad otsustasid, et enne järelduste tegemist oleks asjakohane saada konkreetset tagasisidet. Erandi toetajad väidavad, et see teave ei ole kasulik. Nad arvavad, et kuigi fossiilkütuste sektorites on ette nähtud järkjärguline loobumine, annaks absoluutsete eesmärkide rolli rõhutamine laenuandjatele ja investoritele kõigis sektorites vale stiimuli, kuna kõrge heitkogusega sektorid vajavad üleminekurahastust. Samuti leiavad nad, et absoluutsete eesmärkide hindamine nõuaks mitmeid eeldusi (näiteks portfellide koosseisu, tootmisvõimsuse, turuosade ja heitkoguste intensiivsuse taseme kohta), mis muudaks tulemused ebausaldusväärseks ja seega ei viiks sisuka avalikustamiseni. Selle erandi vastased märgivad, et keerulised hinnangud on kõigis sektorites ühised. Samuti märgivad nad, et nii intensiivsuse kui ka absoluutsete eesmärkide kohta käivat teavet on vaja ettevõtte edusammude nõuetekohaseks mõistmiseks kliimavaldkonnas ning pangad pole antud juhul erand. Intensiivsuseesmärgid, mis küll kajastavad tõhusust, võivad varjata kasvavat heitkoguste taset. Absoluutseesmärgid kajastavad kogumõju, kuid ei võta arvesse ettevõtluskasvu mõju. Lõpuks märgivad nad, et ainult finantsasutustele tehtav erand tooks kaasa ebavõrdse konkurentsiolukorra teistele sektoritele.
31. ESRS S1: Uus lävend (threshold) riigi tasandil näitajate aruandluseks

Muudetud ESRS S1 muudab lävendit nõudele eraldada mõõdikud ettevõtte töötajate omaduste, kollektiivläbirääkimiste ulatuse ja Euroopa Majanduspiirkonna sotsiaaldialoogi kohta (muudetud ESRS S1 S1-5 ja S1-7). Vt ka järelduste aluse 8. peatükki. Selle asemel, et määratleda see vähemalt 50 töötaja põhjal, kes moodustavad vähemalt 10% töötajate koguarvust, on nüüd nõue eraldada mõõdikud 10 suurima riigi kohta töötajate arvu järgi ulatuses, milles nendes riikides on üle 50 töötaja. Vähemus EFRAG SRB liikmetest märkis, et see muudatus võib mõnel juhul kaasa tuua nende riikide arvu suurenemise, mille kohta nende kahe avalikustamise kohta aru anda, ja seega suurema koormuse teabe ettevalmistamisel. Enamik EFRAG SRB liikmetest toetas muudatust, kuna praegune nõue on toonud kaasa riikide kaupa kättesaadava teabe piiratuse. Lisaks on teave tavaliselt kergesti kättesaadav, seega on uue nõude kohaselt teabe ettevalmistamise koormus hinnanguliselt piiratud.

Kas olete nõus muudatusega riigipõhise avalikustamise lävendi osas ESRS S1-5 ja ESRS S1-7 puhul?
 
33. ESRS S1: Piisava palga arvutamise lähenemisviis väljaspool Euroopa Liitu

ESRS S1 kajastab muudetud metoodikat ELi-välise piisava palga arvutamiseks, mis on sätestatud rakendusnõuetes (ESRS S1 AR 22). See muudatus tugineb palgapoliitika, sealhulgas elamisväärse palga küsimuses tehtud kokkuleppe eri osade sõnastusele, mille ILO juhtorgan võttis vastu 2024. aastal pärast ESRS-i delegeeritud õigusakti vastuvõtmist. Vähemus EFRAGi SRB liikmetest tõi välja kolm omavahel seotud muret: (1) palgakujunduspõhimõtetele viitamine võib avalikustada miinimumpalga, mis jääb tunduvalt alla piisava palgastandardi, (2) hierarhia nõuab ettevõtetelt asjakohaste elamisväärse palga andmekogumite hindamist ainult viimase abinõuna ja (3) DR/AR ei nõua ettevõtetelt metoodika osa avalikustamist, mis toob kaasa võrreldavuse puudumise.

Kas nõustute kavandatava muudatusega ESRS S1-s ELi-välise piisava palga arvutamise metoodikas?
35. SFDR ja muud ELi andmepunktid muudetud ESRS 2  lisas B

Omnibus-ettepanekud ei ole muutnud üldist eesmärki toetada jätkusuutliku finantseerimise avalikustamise määruse (SFDR) rakendamiseks vajaliku andmeinfrastruktuuri loomist. Investoritelt saadud tagasiside kinnitab vajadust rakendada investeerimisobjektilt pärineva teabe korrektset liikumist. Samas viitavad tõendid ka sellele, et mõnda peamist negatiivset näitajat (PAI) ei peeta praktikas asjakohaseks. Andmepunktide süstemaatilise läbivaatamise osana nende vähendamiseks on EFRAG hinnanud SFDR-i PAI-de asjakohasust ja nende hõlmatuse taset, mis tuleneb andmepunktide üldisest vähendamisest. Järelduste aluse (BfC) 4. lisa illustreerib, kuidas ESRS 2 B-lisas (nüüd muudetud ESRS 2 A-lisa) olevaid ELi andmepunkte on muudetud.

Kas nõustute sellega, kuidas SFDR PAI on muudetud ESRS-i lisatud? Teil palutakse selgitada, miks te nõustute või ei nõustu, ning esitada oma parandusettepanekud või alternatiivsed lihtsustamisettepanekud (lisada küsimuse 22 juurde), kui neid on.
37. SRS E4 DR E4-4: Kohaldamisnõuded ettevõtjate juhendamiseks bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärkide seadmisel

Lihtsustamisprotsessi osana on E4-4 (eesmärgid) avalikustamise spetsifikatsioonid ja kohaldamisnõuded enamasti eemaldatud. Selles kontekstis oleksid ettevõtetele kasulikud metoodilised juhised selle kohta, mida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid võivad hõlmata. ESRS SET 1, E4 AR 26) kirjeldab aspekte, mida eesmärgid saavad käsitleda, sealhulgas seoses kaitstud või taastatud alade suurusega, looduslike pindade taasloomisega või ettevõtte alade arvuga, mille ökoloogiline terviklikkus on heaks kiidetud. Kuigi see AR võiks jääda muudetud ESRS E4-sse, rõhutasid mõned sidusrühmad, et seda võiks täiendavalt läbi vaadata, et paremini kajastada uusimaid suundumusi bioloogilise mitmekesisusega seotud arenevas metodoloogilises maastikus ja tagada suurem kooskõla teaduspõhiste raamistike, näiteks SBTN-i, asjakohase sisuga.

Kas olete nõus AR 26 muudatusega ESRS E4-s?
39. 31. ESRS S1 DR15: Sooline palgalõhe

Tasustamisnäitajate (ESRS S1-15) osas, mis on tuletatud SFDR PAI-st, sai EFRAG tagasisidet soolise palgalõhe suhtarvud uuesti läbi vaadata ja kaaluda nende asendamist töötajakategooria või mõnel juhul riigipõhise korrigeeritud soolise palgaga. 1. komplekti soolise palgalõhe näitaja on kooskõlas palgaläbipaistvuse direktiiviga (EL) 2023/970, kus korrigeerimata suhtarv on nõutav üldise protsendina ja töötajakategooria korrigeeritud sooline palgalõhe on vabatahtlik („võib“) andmepunkt. EFRAGi SRB hoolika analüüsi ja kaalumise järel, kus kaaluti soolise palgalõhe aluse muutmise plusse ja miinuseid, ei ole muudetud ESRS S1-sse lisatud korrigeeritud soolise palgalõhe suhtarvu vabatahtlikku andmepunkti. Jõuti järeldusele, et säilitatakse üldine korrigeerimata palgalõhe ja kustutatakse 1. komplektis olev kohandatud sooline palgalõhe suhtarv, mis on vabatahtlik andmepunkt. Vabatahtlike andmepunktide kustutamine järgib muudetud arhitektuuri üldist lähenemisviisi.

Kas olete nõus kohandatud soolise palgalõhe vabatahtliku andmepunkti kustutamisega?
41. ESRS G1 DR G1-2 ja G1-6: Maksetavad

ESRS G1 läbivaatamine on muu hulgas viinud endiste punktide 14 ja 33(a) kustutamiseni, mis käsitlesid „maksetavasid” (tarnijatega suhete haldamise kontekstis). Need andmepunktid on asendatud PAT-sätetega ja punkti 33(b) lisaspetsifikatsiooniga VKEdele. See kustutamine võib aga ikkagi vähendada nähtavust selle kohta, kuidas ettevõtjad VKEdega suhtlevad ja neid toetavad.

Kas praegune asendus/sõnastus on piisav, et täita CSRD eesmärke VKEde kaitse osas?
44. Soovi korral lisa oma kontaktandmed, et saaksime vajaduse korral ühendust võtta ja teemaga kursis hoida.
0%