Skip survey header

Kuidas muuta üldise grupierandi määrust?

1. Kehtiv üldine grupierandi määrus (GBER) näeb ette, et enne projekti alustamist peab toetuse taotlus olema kirjalikult esitatud. Taotluses peab olema lisaks projekti kirjeldusele ka kinnitus, et investeeringu tegemisel võetakse kohustusi, mis muudavad selle pöördumatuks (nt seadmete tellimine, ehituslepingu sõlmimine). See tingimus on mõeldud selleks, et abi ei antaks projektidele, mis oleksid niikuinii tehtud ka ilma toetuseta.
Kuidas peab seda nõuet lihtsustama, et vähendada ettevõtjate halduskoormust?
2. Üldise grupierandi määruse kohaselt peab teatud juhtudel toetuse suurus põhinema „rahalise puudujäägi” (funding gap) arvutamisel. See tähendab, et arvutatakse projekti tegelik rahastamisvajadus, lahutades maha eeldatava tulu ja muu rahastuse. Näiteks rohetehnoloogia investeeringu puhul võib see nõuda mahukaid finantsprognoose ja analüüse.
Kas rahalise puudujäägi arvutamise nõuet tuleb muuta?
3. Mõne rohepöörde investeeringu toetuse puhul arvutatakse toetus „lisakulude” alusel võrreldes olukorraga ilma toetuseta (vastandstsenaarium). Näiteks kui ettevõte soovib ehitada energiatõhusama hoone, siis võrreldakse selle maksumust tavalise hoone maksumusega ja toetus antakse ainult vahekatteks.
Kas see tingimus on ettevõtjatele sobiv?
4. Üldine grupierandi määrus (GBER) lubab kasutada lihtsustatud kuluvõimalusi (SCO), kui tegevus on vähemalt osaliselt rahastatud ELi fondidest, mis neid lubavad. See tähendab, et tegelike kulude asemel võib kasutada näiteks kindlat ühikuhinda või protsendipõhist kuluarvestust. Näiteks koolitustoetuse puhul võib kuluks lugeda kindla summa iga koolituspäeva kohta.
Kuidas muuta SCO kasutamist paindlikumaks?
5. Suurte abikavade puhul (nt üle 150 miljoni euro aastas) peab liikmesriik tegema järelhindamise, enne kui üldise grupierandi määrust saab jätkuvalt kohaldada. Hindamine tähendab sõltumatut analüüsi, kas toetusmeetmed on olnud tõhusad ja vastanud eesmärkidele.
Kas see nõue peab jääma samaks?
6. Üldine grupierandi määrus välistab põhimõtteliselt raskustes olevate ettevõtjate toetamise, v.a mõne erandi puhul (nt loodusõnnetusest taastumine või väikeste kogukonnaprojektide tugi). „Raskustes olev ettevõte” on näiteks selline, kellel on olulised makseraskused või negatiivne omakapital.
Kas erandeid tuleb laiendada?
7. Praegu on üldises grupierandi määruses mitmeid sarnase tähendusega termineid (nt „konkurentsipõhine hankemenetlus,” „konkurentsipõhine valikumenetlus”). See võib tekitada segadust, kas tingimused on samad või erinevad.
Kas terminid tuleb ühtlustada?
8. Kehtiv üldine grupierandi määrus aegub 31. detsembril 2026, kuigi ELi eelarveperioodi vahendeid saab kasutada kuni 2029. See tähendab, et osa toetusi võib jääda vabastuse alt välja, kui üleminekusätteid ei lisata.
Kas üldisesse grupierandi määrusesse tuleb lisada üleminekusätted, et toetused jääksid vabastatuks ka pärast 2026. aastat?
9. Üldine grupierandi määrus võimaldab abi anda ka finantsinstrumentide (nt laenud, garantiid, omakapitaliinvesteeringud) kaudu. Näiteks võib toetus tulla riikliku laenufondi kaudu, millele lisandub erainvestorite kapital.
Kuidas tuleb abi andmist läbi finantsinstrumentide reguleerida?
10. Euroopa Komisjon annab üldise grupierandi määruse tõlgendamiseks juhiseid e-State Aid Wiki kaudu, kuhu saavad küsimusi esitada ainult liikmesriigid. Ettevõtjad ei saa sinna otse oma küsimusi esitada.
Kuidas peab ettevõtjate ligipääsu juhistele parandama?
12. Soovi korral lisa oma kontaktandmed, et saaksime vajaduse korral ühendust võtta ja teemaga kursis hoida.
0%