Skip survey header

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisvajaduse küsimustik

2. Kas kehtiv regulatsioon peab muutuma nii, et tööandjal oleks võimalus, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames)?
4. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on tööandjal, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüsi ehk selgitada välja töökeskkonna ohutegurid ja hinnata riske töötaja tervisele. Kas Teie hinnangul peaks seadus nägema ette võimaluse ettevõtetel, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad, koostada riskianalüüs lihtsustatud tingimustel?
6. Kas tunnete, et praegused töötervishoiu ja tööohutuse seade juhendamise ja väljaõppe nõuded on liiga jäigad või koormavad (näiteks peab tööandja tegema töötajale esmase juhendamise enne tööle asumist, teostama tööalase väljaõppe, isikukaitsevahendite kasutamise juhendamise, tuleohutuse juhendamise jms)?
7. Kehtiva seaduse kohaselt peab ettevõttes olema määratud vähemalt üks esmaabiesindaja ning esmaabiandja peab läbima koolituse iga kolme aasta tagant. Kas Teie hinnangul võiks kaaluda sageduse muutmist nii, et esmaabikoolituse läbiviimise nõuet leevendatakse (näiteks juhul kui töötaja on juba ühe korra läbinud esmaabikoolitus, siis tuleb seda uuesti teha viie aasta pärast või näiteks, lubada virtuaalsed ja e-õppe vormis esmaabikoolitusi teatud juhtudel, näiteks madalama riskitasemega ametikohtadel või madalama riskiga töökeskkondades võiks olla lihtsustatud koolitus)? 
8. Kehtiva seaduse kohaselt vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Kas Teie hinnangul võiks seadust muuta nii, et kui ettevõte on madala riskiga, võiks nõukogu olla vabatahtlik, mitte kohustuslik?
10. Kas teie arvates on praegused õiguslikud nõuded, mis on seotud töökeskkonnavoliniku rolliga, bürokraatlikud või liiga keerulised? Kehtiva seaduse kohaselt töökeskkonnavoliniku olemasolu eeldatakse ettevõttes, kus töötab kümme või enam töötajat. Lisaks peab tööandja korraldama töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates ning täiendkoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
11. Praegu on seaduse kohaselt iga ettevõtte kohustus määrata töökeskkonnaspetsialist, sõltumata ettevõtte suurusest. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks korraldab töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Kas seadus võiks võimaldada paindlikkust töökeskkonnaspetsialisti määramise osas vastavalt ettevõtte suurusele ja töökeskkonna riskidele?
12. Kehtiva seaduse kohaselt uurib tööandja kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Kas Teie hinnangul tuleks seadust muuta nii, et väikeste õnnetuste (nt kontoriõnnetused ilma vigastusteta, pindmised haavad, sinikad) korral oleks tööandjal lubatud  neid dokumenteerida ettevõttesiseselt ilma suurema uurimiseta või lihtsa digiraportiga ilma suurema analüüsita?
14. Kas te toetaksite töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmist, mis lihtsustaks või kohandaks osalise tööajaga töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi, võttes arvesse nende piiratud tööaega ja osalemist töökohal?
16. Kas praegused nõuded isikukaitsevahendite kohta ning nende kasutamise väljaõppe korraldamise kohta on Teie arvates liiga bürokraatlikud või koormavad? Näiteks hetkel peab isikukaitsevahendite väljastamisel töötajatele korraldada isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe, mis vajadusel hõlmab näitlikku kasutamist ning töötajat tuleb teavitada terviseriskidest, mis võivad kaasneda kaitsevahendi kasutamata jätmisega. Lisaks peab näiteks tööandja pidama arvestust isikukaitsevahendite kohta. 
20. Soovi korral lisa oma kontaktandmed, et saaksime vajaduse korral ühendust võtta ja teemaga kursis hoida.