Justiits- ja digiministeerium on alustanud tootjavastutuse direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist ning soovib mõjutatud osapoolte tagasisidet, missuguste lahendustega direktiiv Eesti õigusesse üle võtta. Tootjavastutuse direktiivis sätestatakse ühised normid, mis käsitlevad ettevõtja vastutust kahju eest, mida füüsiline isik on kandnud puudusega toote tõttu, ning sellise kahju hüvitamist. Direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele, tagades samal ajal tarbijate ja muude füüsiliste isikute kõrgetasemelise kaitse.
Täiendavad hüvitusskeemid puudusega toodete tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks
Direktiivi artikkel 8 lõikes 5 on jäetud liikmesriigile, olukorras kus kannatanu ei saa puudusega toote tõttu tekkinud kahju eest hüvitist seetõttu, et artikli 8 lõigetes 1–4 osutatud isikut ei ole võimalik direktiivi alusel vastutusele võtta, või seetõttu, et vastutavad isikud on maksejõuetud või tegevuse lõpetanud, õigus kasutada kehtivaid riigisiseseid valdkondlikke hüvitusskeeme või luua riigisisese õiguse alusel uusi skeeme, mida eelistatavalt ei rahastata avaliku sektori tuludest, et puudusega toodete tõttu kahju kannatanud saaksid asjakohast hüvitist. Direktiivi põhjenduspunktis 41 on täpsustatud, et see on liikmesriikide otsustada, kas selliseid hüvitusskeeme rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku või erasektori tuludest.
Sellisteks vastutavateks isikuteks, keda ei ole võimalik direktiivi alusel vastutusele võtta, on artikkel 8 lõike 1–4 kohaselt sõltuvalt asjaoludest: puudusega toote tootja; puudusega komponendi tootja; väljaspool liitu asuva toote või komponendi tootja puhul puudusega toote või komponendi importija, tootja volitatud esindaja või nende puudumisel tellimuse täitmise teenuse osutaja; või isik, kes oluliselt muudab toodet väljaspool tootja kontrolli ja teeb selle seejärel turul kättesaadavaks või võtab kasutusele, sh selline digiplatvormi pakkuja, kes võimaldab tarbijal sõlmida kauplejaga kauglepingu ja kes ei ole ettevõtja.