Skip survey header

Riigihangete probleeme käsitlev küsimustik

1. Kehtiva regulatsiooni järgi on hankijale ette nähtud õigus vabatahtlike kõrvaldamise aluste ilmnemisel pakkuja või taotleja kõrvaldada. See kaalutlusõigus ei hõlma aga hankija õigust otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida.
Kas riigihangete seadust peab muutma nii, et hankijal on võimalik riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus vabatahtlike kõrvaldamise aluste ilmnemisel kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja?
3. Hetkel kehtiva seaduse järgi kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate vastavust või pöördmenetluse korral pärast pakkumuste avamist kõikide pakkumuste vastavust hoolimata sellest, kas pakkumusi hinnatakse vaid maksumuse alusel. Seejuures hinnatakse ainult vastavaks tunnistatud pakkumusi.
Kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel, siis kas hankijal peab olema õigus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust hanke tingimustele?
 
5. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on ainult võrgustikusektori hankijatel õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel lihthankemenetluse korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.
Kas toetate ettepanekut muuta seadust selliselt, et kõigile alla rahvusvahelise piirmäära jäävatele riigihangetele peab kohaldama lihthankemenetluse korda?
 
7. Hetkel näeb riigihangete seadus ette, et kui pakkujal või taotlejal on maksuvõlg, siis on hankija kohustatud andma pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Kui maksuvõlg on hankija antud tähtpäevaks tasutud või ajatatud, siis ei pea pakkujat hankelt eemaldama. Praktikas on juhtumeid, kus pakkujal on maksuvõlg, mille ta on hankija antud tähtajaks tasunud või ajatanud, kuid ajaks, mil hankija on jõudnud pakkujate kvalifitseerimise otsuse tegemiseni, on pakkujal tekkinud uus maksuvõlg. Nimelt ei ole riigihangete seaduses sätestatud, mitu korda peab hankija pakkujale andma võimaluse maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, mistõttu tuleb hetkel hankijal anda pakkujale uus võimalus. Samuti võib tekkida olukord, kus ettevõte ei suuda hankelepingut finantsraskuste tõttu tegelikult täita.
Kas toetate seaduse muutmist nii, et hankijal võib olla õigus anda pakkumuse või taotluse esitavale ettevõtjale ainult üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks?
9. Hetkel ei näe riigihangete seadus ette maksuvõlgnevuse puhul piirmäära, mille ületamisel pakkuja või taotleja eemaldatakse hankelt. Kas seadust peab täiendama selliselt, et pakkuja maksuvõlgnevusele (sh ajatatud) tuleb kehtestada kindlasummaline maksimummäär (nt kuni 25 000 €), mille ületamisel pakkuja eemaldatakse hankemenetlusest?
 
11. Hetkel kehtiva riigihangete seaduse järgi ostetakse samalt ettevõtjalt täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. See tähendab, et ettevõtte vahetamine peab põhjustama hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ja samal ajal olema majanduslikult või tehniliselt võimatu. Selline seaduse sõnastus on ebaselge, sest ei saa olla olukorda, mil hankija jaoks esineb võimatus ettevõtjat muuta, kuid ettevõtja vahetamine ei tekita hankijale ebamugavust näiteks lisakulude näol.
Kas toetate ideed muuta seadust viisil, et hankijal võib olla õigus esitada hankelepingu täitjale rohkematel juhtudel lisatellimusi, kui ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel äärmiselt ebamõistlik?
 
13. Eestis hetkel kehtivaid lihthanke ja riigihanke piirmäärasid ei ole muudetud alates seaduse jõustumisest 01.09.2017. Kuna inflatsioon ja hinnatõus on olnud selle aja jooksul märkimisväärselt tõusnud, siis tekib piirmäärade tõttu hankijatele ja pakkujatele ebamõistlikult suur töökoormus. Lihthanke ja riigihanke piirmäärade muutmisel tuleb arvestada riigihangete direktiividest tulenevate rahvusvaheliste piirmääradega, näiteks ehitustööde riigihankelepingute puhul on rahvusvaheline piirmäär 5 186 000 eurot ehk Eesti riiklik piirmäär peab jääma sellest allapoole.
Kas alla rahvusvahelist piirmäära jäävaid riiklikke lihthanke ja riigihanke piirmäärasid peab tõstma?
 
15. Hetkel näeb seadus ette hankijale kohustuse ehitustööde riigihangetes kontrollida kõikidel eduka pakkuja pakkumuses nimetatud ja hankelepingu täitmise käigus lisanduvatel alltöövõtjatel hankest kõrvaldamise aluste puudumist, mis on ebamõistlikult koormav.
Kas seadust peab muutma selliselt, et hankijal on kohustus kontrollida ehitustööde riigihangetes alltöövõtja kõrvaldamise aluseid vaid juhul, kui alltöövõtja osa hankelepingu täitmisel on suurem kui 10%?
 
17. Hetkel kehtiva korra kohaselt on ettevõtjal kohustus esmalt pöörduda oma õiguste kaitseks riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO), mis on hankevaidlustes kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s. See tähendab, et hankevaidlustes on neli kohtuastet: VAKO, halduskohus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus, mis pikendab vaidluse lahendamise protsessi.
Kas riigihangete vaidlustuskomisjon VAKO kohustusliku kohtueelse menetluse organina tuleb kaotada?
 
19. Hetkel annab riigihangete seadus hankijale võimaluse, et ta ei pea hindama pakkumuste maksumusi igal juhul ilma käibemaksuta. Seega, kui riigihankele esitavad pakkumused käibemaksukohustuslane ja pakkuja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, saab hankija riigihanke alusdokumentides määrata, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust võrreldakse koos käibemaksuga ja mittekäibemakohustuslasest pakkuja pakkumust ilma käibemaksuta (mittekäibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumusele käibemaksu kunstlikult ei lisata).
Kas riigihangete seadust peab muutma selliselt, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab hindama ilma käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad käibemaksukohustuslane ja mittekäibemaksukohustuslane?
 
22. Soovi korral lisa oma kontaktandmed, et saaksime vajaduse korral ühendust võtta ja teemaga kursis hoida.
 
0%